Posts

IT turvarisk (Teema14)

Selle nädala teemaks on IT turvariskid, millest olen enda ajaveebiartikli jaoks valinud petukirjad. Petukirju on teadaolevalt sadetud juba 17.sajandil ning kahjuks jätkub selliste kirjade saatmine tõenäoliselt ka kauges tulevikus. Ka halval lapsel võib mitu nime olla: 419-scam, n.ö rahapesu pettus, Nigeeria printsi kirjad. Üldiselt on tuum siiski lubadus, et kui sa mulle kohe natuke raha saadad, siis saad pärast palju raha tagasi. Küsijale teadupärast suu pihta ei lööda ja peale raha võib küsida paroole, pangaandmeid, isikliku infot vms. Nii proovitaksegi pahaaimamatuid inimesi oma üleliigsest varast kergendada. Pettuse läbiviimiseks on vaja vaid ekirja saatmise võimalust ja julget pealehakkamist. Seepärast on ka sellised kirjad väga levinud. Kui raha on juba saadetud, siis enamasti jääb üle ainult käsi laiutada ja oma vigadest õppida. Mitnicki valemi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) abil saab loomulikult selliste kirjade õnnestumise võimalust vähendada. Tehnoloogia: Tehnili
Post a Comment
Read more

Tugilahendused (Teema13)

Selle nädala ajaveebiartiklis kirjeldan üht huvitavat lahendust vaegnägijatele. Tegemist on Microsofti poolt arendatava rakendusega, nimega  Soundscape . Soundscape on Microsofti poolt arendatav projekt, mille mõte on vaegnägijale kirjeldada teda ümbritsevat. Põhimõtteliselt kasutab Soundscape kaarti kasutaja telefonist ja kirjeldab, mis ehitised, pargid, maamärgid jms kasutaja ümber on ja kui kaugel nad kasutajast asuvad. Soundscape aitab kasutajal paremini teed leida ning orienteeruda nii uutes kohtades, kui ka juba käidud radadel. Kindlasti on see hea täiendus vahenditele, mida vaegnägija juba kasutab. Olemas on võimalus määrata mingile kohale nö "majakas". Kui majakas on määratud, siis antakse kasutajale piiksude ja heliimpulsidega teada kus kasutaja määratud  asukoht on. Näiteks kui koht, kuhu soovitakse jõuda, asub kasutajast vasakul, siis tulevad heliimpulsid paremast kõrvaklapist. Samuti kui kasutaja pöörab end otse majaka poole antakse sellest kasutajale teists
Post a Comment
Read more

Kuidas saada häkkeriks (Teema 10)

Eric Steven Raymondi kirjutatud "Kuidas saada häkkeriks" on sissejuhatus huvilistele tehnika- ja häkkeri mõttemaailma. Kiirelt tõmmatakse erinevused häkkeri ja kräkkeri vahel. Keegi, kes on huvitatud lõhkumisest ning küberkuritegevusest, peaks lugemiseks leidma midagi muud. Häkkerit on kirjeldatud, kui kedagi, kel lähevad silmad särama nähes mõnda takistust või probleemi. Keegi kes proovib ehitada ja luua, tarkvara läbi näha, kitsaskohti parandada või midagi teisiti tööle panna. Raha ei tohiks olla eesmärk omaette ja häkkerikultuuri tähtsamad ressursid on staatus, reputatsioon, aeg, panus ja saaavutused. Raamatus on välja toodud neli punkti, mida üks häkkeriks saada sooviv inimene peaks tegema. Vaevalt, et üks häkker kindlasti peab oskama kõiki välja toodud viite programmeerimiskeelt ning ka ilma inglise keeleta saab hakkama (härrad/prouad Venamaalt, Hiinast ja mujalt võivad kinnitada). Samas on programmeerimiskeeled kohustuslikult vabatahlikud ning  raske on ette kuju
Post a Comment
Read more

IT-juht (Teema 9)

Selle nädala ajaveebiartiklis kirjeldan lühidalt kahte Eesti IT juhti, ning millise juhina neid iseloomustada võiks. Erkki Leego - Tartu Ülikooliga pikalt, kuni tänaseni, seotud olnud ning ka Riigikogu Kantseleis ja Vabariigi Presidendi Kantseleis tegelnud IT juht. Kokku on ta aastate jooksul juhtinud 3 ettevõtet. Täna on ta jätkuvalt 2 ettevõtte juhatuses . Võib öelda et tegemist on juht (leader) - tüüpi juhiga. Teda on iseloomustatud, kui visiooniga inimest. Selge pildiga kuhu ta oma ettevõtte viia soovib, kuidas sinna jõuda ning omab edukat kogemust ka suuretes ettevõtetes. Kalev Pihl -    ID-kaardi ja mobiil-ID üks loojaid, e-residentsuse algataja ning digitaalallkirjastamise eestkõneleja. Hetkel on CEO SK ID Solutions AS-is. Iseloomustab treener/juhendaja (coach) omadusi. Intervjuus Äripäevale on ta end kirjeldanud, kui inimest, kes seisab hea selle eest, et tema meeskonna väärtus kasvaks.  Kalev Pihl on ka liige Eesti Mentorite Kojas. "Püüan alati leida ja ka teistel
Post a Comment
Read more

Copylefti litsentsid (Teema 7)

Copyleft  on nõue, et vastava litsentsiga vabavara edasiarendusel oleks samad litsentsitingimused. Free Software Foundation (FSF) jaotab sellest tulenevalt litsentsid väga tugevateks, tugevateks, nõrkadeks ja ilma copyleftita litsentsideks. Toon iga variandi kohta näite ja millal võiks olla mõistlik kindlat litsentsi kasutada. Puuduv copyleft sobib väikesemahulise tarkvara. Näiteks  gnu veebilehel  on pakutud välja, et väikesemahuliseks võiks lugeda tarkvara, mille source code on alla 300 rea. Tihtipeale pole copylefti kasutamine lihtsalt vaeva väärt. Samuti lihtsustab see koodi kasutust ja levikut.  Võibolla sa lihtsalt ei soovi oma tarkvara kasutust millegagi piirata. Välja võib tuua  Apache 2.0  või  MIT  litsentsi. Nõrk copyleft - Näitena või tuua LGPL, kus ei pea terve tarkvara olema sama piirava litsentsi all. FSF on välja toonud, et selline litsents võiks sobida erinevate teekide korral. Põhipoint peaks olema täita tühimik tugeva ja puuduva copylefti vahel. Tugev copyleft,
Post a Comment
Read more

A Constructive Proposal For Copyright Reform (Teema6)

Autoriõguste reform Christian Engström ja Rick Falkvinge, kaks Piraadipartei liiget, toovad oma raamatus "The Case for Copyright Reform" välja oma vaate, milline võiks nende meelest olla autoriõiguste käsitlemine ja mida teha selle reformimiseks. Rõhk on  DRM  ehk Digital Rights Management-i kaotamisel, mitteärilistel eesmärkidel kopeerimise lubamisel ja autoriõiguste eksklusiivsuse aja vähendamisel. Lisaks veel sampeldamise lubamine ja nõue, et 5 aastaga registreeritaks oma autoriõigus. Sampeldamise lubamine tundub mulle veidike halli alana. Kellegi laulust mõnesekunilise klipi tükeldamine ja miksimine ei tohiks olla keelatud. Samas, remix  või paroodia ei pruugi olla originaalist väga erinev. Ilmselgelt võiks see olla lubatud mitteärilistel eesmärkidel, kuid kellegi töö pealt, ilma autoriga konsulteerimata, ärilisel eesmärgil sisu luua tundub ebaõiglasena. Jällegi sampeldamine aitab vana laulu elustada või millegile uue hingamise anda. Ilmselgelt, nagu kogu autorik
Post a Comment
Read more

Remember the human (Teema5)

Rule 1: Remember the human Ekraani vaadates on väga kerge ununema, et vestluskaaslased ei ole masinad. Tehnika peale võib karjuda, seda lüüa ja asjadega loopida. Arvuti ei pane pahaks midagi ja kuniks midagi puruks pole, ajab ta ikka vaikselt oma arvutiasju edasi. Inimesega nii ei ole. Öeldu võib teda kurvastada, solvata ning muul moel mõjutada. Inimene võtab need emotsioonid tavaellu kaasa ja see võib mõjutada ka tema elu muid aspekte. Küll mitte niivõrd isikliku näitena (sattusin lihtsalt õigel ajal vaatama) võin tuua näite, kus Twitch.tv üks sisuloojatest sai pidevalt oma kanali vestluses igat pidi sõimata. Et karjuvat ebaõiglust hallata ja oma tuju parandada, hakkas ta "trolle" discordi kanalisse kutsuma, et nendega rääkida.  Need klaviatuurikangelased, kes olidki nõus oma häälega rääkima, hakkasid üsna kiirelt värisema ja häbenema. Ilmselt polnud nad, erinevalt oma sõimu sihtmärgist, harjunud 5000 inimese ees esinema. Üsna naljakas oli kuulata, kuidas värs
Post a Comment
Read more