Copylefti litsentsid (Teema 7)

Copyleft on nõue, et vastava litsentsiga vabavara edasiarendusel oleks samad litsentsitingimused. Free Software Foundation (FSF) jaotab sellest tulenevalt litsentsid väga tugevateks, tugevateks, nõrkadeks ja ilma copyleftita litsentsideks. Toon iga variandi kohta näite ja millal võiks olla mõistlik kindlat litsentsi kasutada.

Puuduv copyleft sobib väikesemahulise tarkvara. Näiteks gnu veebilehel on pakutud välja, et väikesemahuliseks võiks lugeda tarkvara, mille source code on alla 300 rea. Tihtipeale pole copylefti kasutamine lihtsalt vaeva väärt. Samuti lihtsustab see koodi kasutust ja levikut.  Võibolla sa lihtsalt ei soovi oma tarkvara kasutust millegagi piirata. Välja võib tuua Apache 2.0 või MIT litsentsi.

Nõrk copyleft - Näitena või tuua LGPL, kus ei pea terve tarkvara olema sama piirava litsentsi all. FSF on välja toonud, et selline litsents võiks sobida erinevate teekide korral. Põhipoint peaks olema täita tühimik tugeva ja puuduva copylefti vahel.

Tugev copyleft, näiteks GPL. Enamik tarkvara võiks kuuluda siia alla. Brauserilaiendused, veebirakendused, tekstiredaktorid jne. Näitena toon välja GPL litsentsi kasutavad Adblocki ja Notepad++.

Väga tugev - Affero GPL. AGPL erineb tavalisest GPL litentsist ühe lisaklausli poolest. Kui sa jooksutad AGPL litsentsiga tarkvara serveris teistele kasutamiseks, siis peab olema kasutajatel võimalik ka vastavat source code'i alla laadida. Idee seisneb selles, et kui keegi kasutab ning muudab sinu GPL tarkvara, kuid kasutab seda serveris, siis ei pruugi olla võimalik selle tarkvara lähtekoodi näha.  AGPL litsentsi kasutavat enäidetena võib välja tuua näiteks OpenBTS, Wiki.js või Globaleaksi.

Comments

Popular posts from this blog

A Constructive Proposal For Copyright Reform (Teema6)

IT turvarisk (Teema14)