IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Copyleft  on nõue, et vastava litsentsiga vabavara edasiarendusel oleks samad litsentsitingimused. Free Software Foundation (FSF) jaotab sellest tulenevalt litsentsid väga tugevateks, tugevateks, nõrkadeks ja ilma copyleftita litsentsideks. Toon iga variandi kohta näite ja millal võiks olla mõistlik kindlat litsentsi kasutada. Puuduv copyleft sobib väikesemahulise tarkvara. Näiteks  gnu veebilehel  on pakutud välja, et väikesemahuliseks võiks lugeda tarkvara, mille source code on alla 300 rea. Tihtipeale pole copylefti kasutamine lihtsalt vaeva väärt. Samuti lihtsustab see koodi kasutust ja levikut.  Võibolla sa lihtsalt ei soovi oma tarkvara kasutust millegagi piirata. Välja võib tuua  Apache 2.0  või  MIT  litsentsi. Nõrk copyleft - Näitena või tuua LGPL, kus ei pea terve tarkvara olema sama piirava litsentsi all. FSF on välja toonud, et selline litsents võiks sobida erinevate teekide korral. Põhipoint peaks olema täita tühimik tugeva ja puuduva copylefti vahel. Tugev copyleft,

Autoriõguste reform Christian Engström ja Rick Falkvinge, kaks Piraadipartei liiget, toovad oma raamatus "The Case for Copyright Reform" välja oma vaate, milline võiks nende meelest olla autoriõiguste käsitlemine ja mida teha selle reformimiseks. Rõhk on  DRM  ehk Digital Rights Management-i kaotamisel, mitteärilistel eesmärkidel kopeerimise lubamisel ja autoriõiguste eksklusiivsuse aja vähendamisel. Lisaks veel sampeldamise lubamine ja nõue, et 5 aastaga registreeritaks oma autoriõigus. Sampeldamise lubamine tundub mulle veidike halli alana. Kellegi laulust mõnesekunilise klipi tükeldamine ja miksimine ei tohiks olla keelatud. Samas, remix  või paroodia ei pruugi olla originaalist väga erinev. Ilmselgelt võiks see olla lubatud mitteärilistel eesmärkidel, kuid kellegi töö pealt, ilma autoriga konsulteerimata, ärilisel eesmärgil sisu luua tundub ebaõiglasena. Jällegi sampeldamine aitab vana laulu elustada või millegile uue hingamise anda. Ilmselgelt, nagu kogu autorik

Rule 1: Remember the human Ekraani vaadates on väga kerge ununema, et vestluskaaslased ei ole masinad. Tehnika peale võib karjuda, seda lüüa ja asjadega loopida. Arvuti ei pane pahaks midagi ja kuniks midagi puruks pole, ajab ta ikka vaikselt oma arvutiasju edasi. Inimesega nii ei ole. Öeldu võib teda kurvastada, solvata ning muul moel mõjutada. Inimene võtab need emotsioonid tavaellu kaasa ja see võib mõjutada ka tema elu muid aspekte. Küll mitte niivõrd isikliku näitena (sattusin lihtsalt õigel ajal vaatama) võin tuua näite, kus Twitch.tv üks sisuloojatest sai pidevalt oma kanali vestluses igat pidi sõimata. Et karjuvat ebaõiglust hallata ja oma tuju parandada, hakkas ta "trolle" discordi kanalisse kutsuma, et nendega rääkida.  Need klaviatuurikangelased, kes olidki nõus oma häälega rääkima, hakkasid üsna kiirelt värisema ja häbenema. Ilmselt polnud nad, erinevalt oma sõimu sihtmärgist, harjunud 5000 inimese ees esinema. Üsna naljakas oli kuulata, kuidas värs