Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (Teema4)

2012. aasta sügisest 2013. aasta kevadeni kogunesid eksperdid era-, vaba- ja avalikust sektorist, et koos valmistada ette „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“.

Loodud arengukavas toodi välja eraldi peatükk "Infoühiskonna visioon 2020."
Kommenteerin ja kirjeldan tollase visiooni kahte punkti. Enim ja vähim realiseerunud visioonipunktid.

Visiooni kirja pandud punktide hindamine on mitmeti subjektiivne ning teemade kohta on kohati keeruline leida mingit statistikat või mõõdikut, mis aitaks olukorda hinnata.

Enim realiseerunud - Elujõuline kultuuriruum
Elujõulise Eesti kultuuriruumi kohta oli välja toodud kõigest kaks punkti, mis aitas realiseeritust kergelt hinnata.

"Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas hõlpsalt kättesaadav ja aktiivselt leviv"
Hõlbsalt kättesaadav - Jah, vaata Rahvakultuuri keskust, ERR arhiiv või Eesti Keele Instituut

Aktiivselt leviv - Eestis kindlasti leiab pidevat kasutust.
Kogu maailma suhtes sõltub millise nurga alt vaadata. Kas teoreetiliselt on võimalik proual Floridas vaadata videosalvestust laulust "Tänav, kus sa elad" Eesti Raadio meeskvarteti esituses? Jah. Kas päriselt see ka päriselt toimub? Pigem mitte. (Mitte)Aktiivne kasutus sõltub pigem Eesti kultuuriruumi tundmatusest ja väiksusest, kuid teoorias on kõik võimalik.

"Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev." Peab paika, võibolla tekitab see ITK töötajale kohati ka peavalu. Rüperaal, pistikprogramm, tüürel ja ajur on kõik põnev panus eesti keelde digimaailmas. Toimub aktiivne eesti keele arendamine ja kasutamine arvutites, telefonides ja õppetöös. Kas see arendamine on positiivne või negatiivne on igaühe oma otsustada.


Vähim realiseerunud - Inimeste parem elu
Elu üle kurtmine pole just kõige keerulisem ülesanne. Arengukava visiooni kontekstis aitab elu üle viriseda punktide üldine sõnastus ja võimalus neid punkte isikliku eelistuse järgi hinnata.

"On tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle" - Kontroll pole vist kunagi riigi teha olnud. Tõsi, on sätestatud mõned seadused üldise privaatsuspoliitika ja isikustatud andmete kasutamise kohta, kuid ma ei usu, et keskmisel Eesti arvutikasutajal on oma andmete ja privaatsuse üle erilisemat kontrolli. Mure privaatsuse ja andmete kasutamise kohta on aktuaalsem, kui varem.

Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. - Kui midagi, siis on tulemus vastupidine. Võimalusi onu Mati või ükskõik kelle rahakott tühjaks pumbata on rohkem, kui kunagi varem. 

Vene investeerimisgurud, võltsarved ja õhu müümine on tehnoloogia vahendusel aina lihtsam ja levinum.

Soovi korral saab punkte mitmeti tõlgendada ka positiivses võtmes, kuid kuna mul on ainulaadne võimalus otsus langetada oma arvamuse põhjal, siis on parema elu punkt üsna kaugel reaalsusest.