Kaks tehnoloogianähtust. Tänapäevani säilinud ja unustuse hõlma vajunud. (Teema 2)
Tänaseni säilinud - FTP
Failiedastusprotokoll, failide vahetamiseks kliendi ja serveri vahel. Klient loob ühenduse serveriga (passiivne ühendus) ja standardina saadetakse käsud üle pordi 21. Andmevahetuseks on kasutusel teine port, mis sõltub ühendusest ja sätetest.
FTP sai oma alguse enne internetti, 1971 aasta aprillis. Loojaks on India päritolu Abhay Bhushan. Kuni 1980 aastani kasutati NCP-d, TCP eelkäijat.
Kuna FTP algus jääb aega, mil küberturvalisusel ei olnud tänapäevast rõhku, on FTP andmevahetus krüpteerimata ja ebaturvaline. Tänapäevased lahendused on selle probleemi lahendanud.
Üldiselt on vajalik enda autnetimine, kuigi on võimalik lubada ka anonüümset kasutamist.
Kuigi arvutitel on mingi piirini enamasti ftp-kasutamise võimekus olemas, on soovitatav kasutada mõnda spetsiaalset rakendust.
FTP on kasutusel ka tänapäeval. Edasiarendustes (FTPS, SSH FTP jpt.) on paigatud paljud esialgesed protokolli vead.
Unustusse vajunud - Fidonet
1984 loodud arvutivõrk BBS-de (Bulletin Board System) vahel navigeerimiseks. Oli populaarne ja kasutuses 90ndate alguses ja keskpaigas. Tipphetkel ühendas Fidonet ~45000 süsteemi miljonite kasutajatega. Kuigi Fidonet hingitseb ka tänapäeval, on internet temast selgelt üle jooksnud.
Kasutati modemitega dial-up ühendust ja store and forward tehnoloogiat. Algselt oli Fidonet mõeldud vaid netmaili (privaatsed sõnumid BBS-i kasutajate vahel) saatmiseks. Igale sõnumile oli võimalik manusena lisada üks fail. Selle tulemusena hakati failis saatma erinevaid protokolle, mis andisd Fidoneti kasutamiseks lisavõimalusi.
Võrgukoordinaatorid haldasid üksikuid sõlmi, mis piirdus tavaliselt linna või samaväärse võrguga. Regionaalsed koordinaatorid haldasid umbes riigi või osariigi suuruseid üksuseid. Tsoonikoordinaatorid haldasid kõiki regioone oma tsoonis. Terve maailm oli jagatud kuueks tsooniks.
Võrguhaldust on ka võrreldud Sitsiilia maffia sarnase ülesehitusega.
Fidonet ei suutnud võistelda internetiga. Pärast viimase saabumist hakkas Fidonet hääbuma.
Failiedastusprotokoll, failide vahetamiseks kliendi ja serveri vahel. Klient loob ühenduse serveriga (passiivne ühendus) ja standardina saadetakse käsud üle pordi 21. Andmevahetuseks on kasutusel teine port, mis sõltub ühendusest ja sätetest.
FTP sai oma alguse enne internetti, 1971 aasta aprillis. Loojaks on India päritolu Abhay Bhushan. Kuni 1980 aastani kasutati NCP-d, TCP eelkäijat.
Kuna FTP algus jääb aega, mil küberturvalisusel ei olnud tänapäevast rõhku, on FTP andmevahetus krüpteerimata ja ebaturvaline. Tänapäevased lahendused on selle probleemi lahendanud.
Üldiselt on vajalik enda autnetimine, kuigi on võimalik lubada ka anonüümset kasutamist.
Kuigi arvutitel on mingi piirini enamasti ftp-kasutamise võimekus olemas, on soovitatav kasutada mõnda spetsiaalset rakendust.
FTP on kasutusel ka tänapäeval. Edasiarendustes (FTPS, SSH FTP jpt.) on paigatud paljud esialgesed protokolli vead.
Unustusse vajunud - Fidonet
1984 loodud arvutivõrk BBS-de (Bulletin Board System) vahel navigeerimiseks. Oli populaarne ja kasutuses 90ndate alguses ja keskpaigas. Tipphetkel ühendas Fidonet ~45000 süsteemi miljonite kasutajatega. Kuigi Fidonet hingitseb ka tänapäeval, on internet temast selgelt üle jooksnud.
Kasutati modemitega dial-up ühendust ja store and forward tehnoloogiat. Algselt oli Fidonet mõeldud vaid netmaili (privaatsed sõnumid BBS-i kasutajate vahel) saatmiseks. Igale sõnumile oli võimalik manusena lisada üks fail. Selle tulemusena hakati failis saatma erinevaid protokolle, mis andisd Fidoneti kasutamiseks lisavõimalusi.
Võrgukoordinaatorid haldasid üksikuid sõlmi, mis piirdus tavaliselt linna või samaväärse võrguga. Regionaalsed koordinaatorid haldasid umbes riigi või osariigi suuruseid üksuseid. Tsoonikoordinaatorid haldasid kõiki regioone oma tsoonis. Terve maailm oli jagatud kuueks tsooniks.
Võrguhaldust on ka võrreldud Sitsiilia maffia sarnase ülesehitusega.
Fidonet ei suutnud võistelda internetiga. Pärast viimase saabumist hakkas Fidonet hääbuma.
Comments
Post a Comment