Kuidas saada häkkeriks (Teema 10)
Eric Steven Raymondi kirjutatud "Kuidas saada häkkeriks" on sissejuhatus huvilistele tehnika- ja häkkeri mõttemaailma.
Kiirelt tõmmatakse erinevused häkkeri ja kräkkeri vahel. Keegi, kes on huvitatud lõhkumisest ning küberkuritegevusest, peaks lugemiseks leidma midagi muud.
Häkkerit on kirjeldatud, kui kedagi, kel lähevad silmad särama nähes mõnda takistust või probleemi. Keegi kes proovib ehitada ja luua, tarkvara läbi näha, kitsaskohti parandada või midagi teisiti tööle panna. Raha ei tohiks olla eesmärk omaette ja häkkerikultuuri tähtsamad ressursid on staatus, reputatsioon, aeg, panus ja saaavutused.
Raamatus on välja toodud neli punkti, mida üks häkkeriks saada sooviv inimene peaks tegema.
Vaevalt, et üks häkker kindlasti peab oskama kõiki välja toodud viite programmeerimiskeelt ning ka ilma inglise keeleta saab hakkama (härrad/prouad Venamaalt, Hiinast ja mujalt võivad kinnitada). Samas on programmeerimiskeeled kohustuslikult vabatahlikud ning raske on ette kujutada häkkerit, kes pole kunagi oma arvutit Linuxiga mässates kasutuskõlbmatuks muutnud.
Tasub märkimist, et põhjalikult on kirjeldatud, mida häkker võiks (reputatsiooni saamiseks) teha ning läbiv teema on abi ja aitamine. Olgu selleks avatud lähtekoodiga tarkvara kirjutamine, teiste tarkvara täiendamine, info kogumine, jagamine ja filtreerimine või lihtsalt häkkerikultuuri aitamine ja teenimine (kasvõi näiteks foorumi modereerimine). Häkker võiks olla omadele abiks ning sellest tulenevalt saaks ta siis loota ka teistele.
Teos on väga hea lugemine kõigile kes alles vaikselt kiikavad tehnoloogiamaailma uksest sisse, kui ka neile, kes juba IT-s tegelevad, kuid soovivad oma silmaringi avardada. Raamat jagab häid soovitusi algajatele ning aitab ehk paremini mõista ühe häkkeri maailmavaadet.
Kiirelt tõmmatakse erinevused häkkeri ja kräkkeri vahel. Keegi, kes on huvitatud lõhkumisest ning küberkuritegevusest, peaks lugemiseks leidma midagi muud.
Häkkerit on kirjeldatud, kui kedagi, kel lähevad silmad särama nähes mõnda takistust või probleemi. Keegi kes proovib ehitada ja luua, tarkvara läbi näha, kitsaskohti parandada või midagi teisiti tööle panna. Raha ei tohiks olla eesmärk omaette ja häkkerikultuuri tähtsamad ressursid on staatus, reputatsioon, aeg, panus ja saaavutused.
Raamatus on välja toodud neli punkti, mida üks häkkeriks saada sooviv inimene peaks tegema.
Vaevalt, et üks häkker kindlasti peab oskama kõiki välja toodud viite programmeerimiskeelt ning ka ilma inglise keeleta saab hakkama (härrad/prouad Venamaalt, Hiinast ja mujalt võivad kinnitada). Samas on programmeerimiskeeled kohustuslikult vabatahlikud ning raske on ette kujutada häkkerit, kes pole kunagi oma arvutit Linuxiga mässates kasutuskõlbmatuks muutnud.
Tasub märkimist, et põhjalikult on kirjeldatud, mida häkker võiks (reputatsiooni saamiseks) teha ning läbiv teema on abi ja aitamine. Olgu selleks avatud lähtekoodiga tarkvara kirjutamine, teiste tarkvara täiendamine, info kogumine, jagamine ja filtreerimine või lihtsalt häkkerikultuuri aitamine ja teenimine (kasvõi näiteks foorumi modereerimine). Häkker võiks olla omadele abiks ning sellest tulenevalt saaks ta siis loota ka teistele.
Teos on väga hea lugemine kõigile kes alles vaikselt kiikavad tehnoloogiamaailma uksest sisse, kui ka neile, kes juba IT-s tegelevad, kuid soovivad oma silmaringi avardada. Raamat jagab häid soovitusi algajatele ning aitab ehk paremini mõista ühe häkkeri maailmavaadet.
Comments
Post a Comment